Edasi sisuni

1920. aastal astuti Eesti Spordi Liidu liikmeks. Koguti kokku Spordi inventar ning loodi Spordi majanduslik baas.

Sport oli orienteeritud tippspordile ning tegevusse rakendati järgmised osakonnad: talispordi, raskejõustiku, võimlemise, veespordi, jalgpalli, tennise ja kergejõustiku.

Algasid treeningud, muretseti inventari ja varustust, hakati osa võtma võistlustest ja neid ka ise korraldama.

1921. aastal korraldas Sport 1914. aastal alguse saanud spordipäevade jätkuna üliõpilaskonna V olümpiaadi.

Spordi tegevus leidis üliõpilaskonna juhtide poolt vaikivat heakskiitu, millega sanktsioneeriti Spordi juhtiv osa kogu üliõpilaskonna haarava sportliku tegevuse korraldamisel.

Soovides rõhutada üliõpilaskonna esindamist otsustas Spordi liikmete üldkoosolek 9. detsembril 1921. aastal võtta uueks nimeks Eesti Akadeemiline Spordiklubi (EASK).

EASK – i põhikiri kinnitati üldkoosolekul 17. veebruaril 1922. aastal ja registreeriti võimuorganite poolt 24. aprillil 1922. aastal.

Tartu Ülikooli juures oli keskseim sportlaste koondaja EASK, mis võttis endale üliõpilaskonna spordivõistluste korraldamise ja Tartu Ülikooli esindamise spordi valdkonnas.

EASK sai kiiresti arvestatavaks jõuks Eesti spordiorganisatsioonide hulgas.

EASK korraldas korduvalt Eesti meistrivõistlusi erinevatel spordialadel, populaarsematel aladel ka rahvusvahelisi võistlusi. EASK – i sportlased ja võistkonnad konkureerisid üle-eestilises arvestuses esikohtadele mitmetel spordialadel.

EASK – i tuntuimaks osakonnaks kujunes kergejõustik.

Aastatel 1922 – 1940 võideti Eesti meistri tiitel 84 korral ja olümpiamängude 16. koht kümnevõistluses.

1926. aastal asutati käsipalliosakond.

1929. ja 1940. aastal tuli EASK – i võrkpalli naiskond Eesti meistriks.

1936. ja 1939.aastal tuli EASK – i jäähoki meeskond Eesti meistriks.

1938., 1939. ja 1940. aastal tuli EASK – i korvpallimeeskond Eesti meistriks.

1922. aastal jõudis EASK – i jalgpalli meeskond Eesti meistrivõistlustel B-klassi tippu ja pääses A-klassi.

EASK oli iseseisev organisatsioon, mille sissetulekud laekusid liikmemaksudest, korraldatud võistluste ja ürituste sissetulekutest, toetustest ja annetustest. Spordiklubi juhatus nõudis ka osakondadelt isemajandamise põhimõtete järgimist.

Eesti Üliõpilaskonna ja EASK – i juhid olid esimeste hulgas, kes hakkasid korraldama riigipiire ületavaid üliõpilasvõistlusi. Nii tuli EASK juhtidelt mõte lülitada Balti olümpiaad Balti riikide üliõpilaskondade konverentsi kavva. Üritus antigi korraldada EASK-le ja selle juurde moodustati I Balti riikide üliõpilaste olümpiaadi toimkonnad.

I Balti riikide olümpiaad ( hiljem sai tuntuks SELL-i mängudena ) toimus 14.-16. septembril 1923 Tartus.

Teist korda tuli olümpiaad ehk SELL-i mängud Tartusse 1934. aastal, mille korraldajaks oli jälle EASK.

1924. aastal saatis EASK oma kuludega Pariisi olümpiamängudele kergejõustiklasi ja võimlejaid.

EASK – i tegevuseks oli ka paremate noorsportlaste haaramine üliõpilaste ridadesse. Gümnaasiumi lõpetanutele, kes seni polnud otsustanud edasiõppimise kasuks, tehti EASK – i poolt ettepanek asuda õppima ülikooli, tippsportlaste eest lubati tasuda ka semestrimaks. Nii talitati ka varasematel aastatel. Ka õpingud katkestanutel hoiti silma peal.

Eesti üliõpilased võitsid ajavahemikus 1924 – 1939 ülemaailmsetel üliõpilasmängudel kokku 22 esikohta, 15 hõbemedalit ja 16 pronksmedalit.

Auhinnalistele kohtadele jõuti kergejõustikus, laskmises, tennises, korv- ja võrkpallis.

Rahvusvahelisel tasandil pälvis tähelepanu ka EASK. Paraku kammitses ulatuslikumat tegevust majanduslik kitsikus, mistõttu võistlemisvõimaluse said vaid medalipretendendid.

Alanud suur sõda ja Punaarmee okupatsioon vajutas oma pitseri üliõpilasspordile Eestis, sellega algas ülikooli spordis III tegevusperiood.