Edasi sisuni

Nõukogude perioodi üliõpilassporti iseloomustab isolatsioon. Eesti üliõpilastel polnud tihti võimalusi minna oma võistkondadega rahvusvahelistele võistlustele. Seda innukamalt aga tegeldi kohalike võistluste korraldamisega.

Spordiharrastajad olid tol ajal kinnistatud oma asutuste juurde, üliõpilased oma spordiklubidesse.

Eesti NSV Ametühingute Nõukogu Spordiühing „Kalev“ koondas enda alla asutuste spordikollektiivid ja ülikoolide spordiklubid.

Spordiklubi staatuse said vaid suuremad, elujõulisemad, majanduslikult tugevad ning edukalt tegutsenud spordi kollektiivid.

1945.aasta lõpus loodi Tartu Riiklikus Ülikoolis EASK baasil ( edaspidi nimetatud TRÜ ) TRÜ Spordiklubi.

Kogu üliõpilassport toimis TRÜ Spordiklubi kaudu.

Eesti NSV Ametühingute Nõukogu Spordiühing „Kalev“ finantseeris üliõpilassporti, TRÜ maksis kinni treenerite palgad ning spordihoonete ja – rajatiste kulud.

1983. aastal pälvis TRÜ spordiklubi Üleliidulise Spordikomitee tunnustuse.

Eesti NSV algusaastail esinesid Eesti üliõpilased väljapaistva eduga NSV Liidu üliõpilasvõistlustel. Eesti üliõpilaste edu polnud meeltmööda NSV Liidu üliõpilassporti haldava spordiühingu Burevestnik juhtkonnale.

Vähemalt kahel korral käivitati kampaania asutada Burevestnik Eestisse. Mõlemal korral jäid üliõpilased Kalevi juurde. Ent teisel korral järgnesid Moskva sanktsioonid. 1964. aastal Tartus peetud NSV Liidu üliõpilaste kergejõustikuvõistlustel tuli üldvõitjaks TRÜ. Pärast seda eemaldati Eesti ( ka Läti ja Leedu ) üliõpilased „halva käitumise pärast“ NSV Liidu üliõpilasvõistlustest 20 aastaks. Alles 1984. aastal lõpetati karistusaeg.

Nii 1984. kui 1988. aasta NSV Liidu üliõpilasmängudel osales üle 900 kõrgkooli. TRÜ jõudis esimese 20 hulka.

TRÜ Spordiklubi sõjajärgsete aastate silmapaistvaim sportlane oli kahtlemata kergejõustiklane Heino Lipp, kes tuli 12-kordseks NSV Liidu meistriks ja parandas 13 korral NSV Liidu rekordit kuulitõukes, kettaheites ja kümnevõistluses.

Nõukogude perioodi TRÜ Spordiklubi edukamateks spordialadeks olid kergejõustik ja korvpall.

NSV Liidu tippvõistkondade hulka kuulusid aastakümneid TRÜ Spordiklubi korvpalli meeskonna ja naiskonna sportlased: Ilmar Kullam, Maie-Maret Otsa – Visnjova, Aino Värk-Hein, Aino Kraus-Tobi, Ene Kitsing – Jaanson, Valve Lüütsepp – Kaasik, Anatoli Krikun jt.

Nimetatud sportlased võitsid NSV Liidu koondise ridades medaleid nii Euroopa meistrivõistlustel, maailmameistrivõistlustel, kui ka olümpiamängudel.

1949. aastal tuli NSV Liidu meistriks Tartu Ülikooli korvpallimeeskond.

1964. aasta Tokio olümpiamängudel võitis hõbemedali kümnevõistleja Rein Aun.

1960. aasta Rooma olümpiamängude meeskondliku hõbemedali võitis viievõistleja Hanno Selg.

1956. aasta olümpiamängudel osales kahevõistleja Uno Kajak.

1958. aastal saavutas Linda Ojastu-Kepp NSV Liidu naiskonna koosseisus kuldmedali 4 x 100 m teatejooksus.

1966. aastal võitis Aleksander Tammert seeniori Euroopa juunioride meistritiitli.

Maailma tipplaskjate hulka kuulus Mati Jõgi.

1964. ja 1972. aastal saavutas käsipallinaiskond Eesti meistrivõistlustel esimese koha.

1980. aastal tuli eesti meistriks käsipalli meeskond.

Eesti NSV aegsele suletud süsteemile tõi leevendust 1987.aasta kevad, kui selgus, et Eesti NSV-le on antud välispasside väljaandmise õigus, mis andis võimaluse hakata korraldama spordialast otsesuhtlust välisriikide kõrgkoolidega. Esimene sellelaadne kontakt loodi sama aasta novembris, kui Tartus kirjutati alla koostööleping Tartu Ülikooli ja Krakovi Ülikooli spordikeskusega.

Algas uus ajajärk ülikooli spordis.