Edasi sisuni

Kinnitatud MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
üldkoosolekul 30.01.2013

MITTETULUNDUSÜHINGU TARTU ÜLIKOOLI AKADEEMILINE SPORDIKLUBI
PÕHIKIRI

I ÜLDSÄTTED

1.1. Mittetulundusühing Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi (edaspidi ühing) on loodud sporditegevuse edendamiseks avalikes huvides ning Tartu Ülikooli (edaspidi ülikool) kehakultuuriteaduskonna õppe- ja teadustöö toetamiseks.
1.2. Ühing on 4. oktoobril 1908. a. asutatud Üliõpilaste Ring Sport ja 17. veebruaril 1922 Üliõpilaste Seltsi Sport reorganiseerimisel asutatud Eesti Akadeemilise Spordiklubi õigusjärglane.
1.3. Ühing juhindub oma tegevuses eelkõige mittetulundusühingute seadusest ja spordiseadusest, samuti teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ja Eesti Spordi Hartast ning järgib spordiliikumises rahvusvaheliselt tunnustatud printsiipe.
1.4. Ühingu tegevus rajaneb vabatahtlikkusel, tema liikmete ühisel tegutsemisel, ühingu juhtorganite valitavusel ning valitud juhtorganite regulaarsel aruandlusel ühingu liikmete ees.
1.5. Ühing võib tegeleda ettevõtlusega põhikirjaliste ülesannete ja eesmärkide täitmiseks. Ettevõtlusest tekkiv tulu kasutatakse põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks. Tulu, vara ja muud materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi ühingu liikmete vahel ei jaotata.
1.6. Ühingu nimi on Mittetulundusühing Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi.
1.7. Ühingul on oma vara, iseseisev bilanss, oma pitsat ja arvelduskontod.
1.8. Ühingul on oma sümboolika.
1.9. Ühingu majandusaastaks on kalendriaasta.
1.10. Ühingu inglisekeelseks nimetuseks on Tartu University Academic Sports Club.
1.11. Oma kohustuste täitmise eest vastutab ühing kogu oma varaga.
1.12. Ühingu asukoht on Tartu linn.
1.13. Ühing tegutseb avalikes huvides ja heategevuslikul eesmärgil.

II TEGEVUSE EESMÄRK JA SELLE SAAVUTAMISE VAHENDID
2.1. Ühingu tegevuse eesmärk on avalikes huvides erineval tasemel spordialase tegevuse arendamine ja toetamine, klubiliikmete ja ülikooli liikmeskonna spordialase tegevuse arendamine ja toetamine, ülikooli spordi esindamine Eesti ja rahvusvahelises spordiliikumises, ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppe- ja teadustöö toetamine ning sportlike eluviiside edendamine. Ühingu tegevuse eesmärk on suunatud sportlikke eluviise hindavatele inimestele, eelkõige ühingu klubiliikmetele (sportlased jt) ja ülikooli liikmeskonnale.
2.2. Oma tegevuse eesmärgi saavutamiseks ühing:
2.2.1. haldab ülikooli spordihooneid- ja rajatisi, tagades nendes erineval tasemel spordialase tegevuse läbiviimise ning ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppe- ja teadustöö toimumise;
2.2.2. tagab spordihoonetes ja -rajatistes vajaliku spordiinventari olemasolu treening- ja võistlustegevuseks;
2.2.3. korraldab spordihoonete- ja rajatiste kasutamise vastavalt põhikirjalistele eesmärkidele kõige efektiivsemal moel;
2.2.4. loob eeldused sportlike tulemuste saavutamiseks saavutus-, harrastus- ja noorsportlastele läbi treeningtingimuste tagamise, sh treeningruumide ja -paikade kasutamise, treeninglaagrite korraldamise, vajaliku treening- ja võistlusvarustuse, meditsiinialase teenuse kasutamise jms;
2.2.5. loob koostöös teiste spordiorganisatsioonidega noor-, saavutus- ja harrastussportlastele tingimused osalemiseks üle-eestilises ja rahvusvahelises võistlussüsteemis;
2.2.6. korraldab spordialase tegevuse arendamiseks ise ja koostöös teiste organisatsioonidega
spordiüritusi, võistlusi, seminare, koolitusi, laagreid ja kursusi;
2.2.7. teeb spordialase tegevuse arendamiseks koostööd teiste organisatsioonidega, et aidata kaasa Tartu linna ja Eesti spordipoliitika kujundamisele;
2.2.8. võib noortespordi treening- ja võistlustegevuse arendamiseks asutada huvikoole seadustes sätestatud korras;
2.2.9. toetab treenerite enesetäiendamist ja kutsekvalifikatsiooni tõstmist, tagades sellega erinevate sportlasgruppide kõrgetasemelise erialase juhendamise;
2.2.10. määrab avaliku konkursi alusel stipendiume spordialase tegevuse arendamiseks;
2.2.11. populariseerib tervise- ja harrastussporti ning tervislikke eluviise;
2.2.12. täidab muid ülesandeid, mis tulenevad spordialase tegevuse arendamisest.
2.3. Ühingu põhikirjaliste ülesannete täitmisele suunatud tegevusena on ühingul õigus asutada või omandada äriühinguid või osaleda nende tegevuses

III ÜHINGU LIIKMED, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
3.1. Ühingu liikmed on liikmed mittetulundusühingute seaduse mõistes.
3.2. Ühingu liikmeteks võivad olla kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt ühingu tegevuses ning tasuvad ühekordset sisseastumisja regulaarset liikmemaksu.
3.2.1. Ühingu liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta üldkoosolek teeb otsuse ühe kuu jooksul arvates avalduse laekumise päevast. Liikmelisus jõustub üldkoosoleku otsuse
järgse ühekordse sisseastumismaksu tasumisega. Ühekordse sisseastumismaksu suuruse ja igaaastase liikmemaksu suuruse ning selle tasumise tähtaja ja korra kinnitab ühingu üldkoosolek.
3.2.2. Ühingust välja astumiseks tuleb esitada ühingu üldkoosolekule kirjalik avaldus. Ühingu liikme sellekohase avalduse peab üldkoosolek läbi vaatama ühe kuu jooksul avalduse esitamisest. Ühingu liige loetakse lahkunuks alates sellekohase otsuse vastuvõtmise päevast ühingu üldkoosoleku poolt.
3.3. Ühingu liikmel on õigus:
3.3.1. osaleda ühingu tegevuses kooskõlas tema tegevuse eesmärkide ja ülesannetega;
3.3.2. esitada ühingu organitele ettepanekuid ühingu töö parandamiseks ja arupärimisi ühingu tegevust puudutavate küsimuste kohta;
3.3.3. osaleda oma esindajate kaudu ühingu üldkoosolekul ja esitada seal ettepanekuid ja parandusi ühingu töö parandamiseks ja täiustamiseks;
3.3.4. tutvuda ühingu dokumentatsiooniga;
3.3.5. lahkuda ühingust oma vabatahtliku otsuse alusel.
3.4. Ühingu liige on kohustatud:
3.4.1. tundma ja täitma ühingu põhikirja nõudeid;
3.4.2. tasuma kindlaksmääratud ajal ja suuruses sisseastumis- ja liikmemaksu;
3.4.3. osalema ühingu tegevuses;
3.4.4. propageerima tervislikke ja sportlikke eluviise.
3.5. Ühingu liikme võib üldkoosoleku otsusega ühingust välja arvata või tema liikmeksoleku peatada, kui:
3.5.1. tema tegevus või tegevusetus on vastuolus ühingu põhikirja või ühingu juht- ja kontrollorganite otsustega;
3.5.2. ta on mõjuva põhjuseta jätnud tähtajaks tasumata liikmemaksu.
3.6. Ühing võib üldkoosoleku otsusega lubada toetaja- ja auliikme staatust.

IV ÜHINGU VARA
4.1. Ühingu põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks arendab ühing majanduslikku tegevust.
4.2. Ühingu tulu kasutatakse vaid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
4.3. Ühing on oma vara omanik. Ühingu omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ei ole vastuolus seadusega.
4.3.1. Ühingu vara moodustub:
4.3.2. sisseastumis- ja liikmemaksudest;
4.3.3. füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest, kingitustest ja muudest varalistest eraldistest;
4.3.4. treeningrühmade maksudest ja õppemaksudest;
4.3.5. riigi ja kohalike omavalitsuste ning spordiorganisatsioonide toetustest;
4.3.6. toetustest sihtkapitalidelt, sihtasutustelt, mittetulundusühingutelt ja välisriikide fondidelt;
4.3.7. ühingu põhikirjalisi eesmärke toetavate ürituste ja tegevuste korraldamisest, sponsor- ja reklaamilepingutest, teenuste müügist, tehingutest laekuvast tulust ning muudest laekumistest;
4.3.8. muul viisil, mis ei ole vastuolus seaduse või käesoleva põhikirjaga.
4.4. Ühingu vahendid ja vara kuuluvad ühingule ning neid kasutatakse ja käsutatakse ühingu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale.
4.5. Ühingule laekunud sihtotstarbelisi annetusi kasutatakse vastavalt annetaja soovile, kui see ei ole vastuolus seaduse või käesoleva põhikirjaga.
4.6. Ühing ei jaga oma vara ega tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma liikmetele ja juhtimis- või kontrollorganite liikmetele.
4.7. Ühingu põhikirjaliste ülesannete täitmisele suunatud tegevusena on ühingul õigus osaleda ettevõtlustegevuses.

V ÜHINGU JUHTIMINE JA KONTROLL
5.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on ühingu liikmetest koosnev üldkoosolek, üldkoosoleku vahelisel ajal juhatus.
5.2. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Üldkoosolekul võivad osaleda hääleõigusega kõik ühingu liikmed. Sõnaõigusega on toetajaliikmed ja kutsutud külalised.
5.3. Korraline üldkoosolek kutsutakse kokku auditeeritud majandusaasta aruande läbivaatamiseks ja kinnitamiseks, liikmemaksude suuruste kehtestamiseks, majandusaasta tulude-kulude kavandi ja tulude-kulude jaotamise põhimõtete kinnitamiseks ning audiitori nimetamiseks. Auditeeritud majandusaasta aruande läbivaatamiseks ja kinnitamiseks kutsub juhatus üldkoosoleku kokku kolme kuu jooksul pärast aruandeaasta lõppu.
5.4. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse ühingu juhatuse poolt kokku järgmistel juhtudel:
5.4.1. juhatuse initsiatiivil;
5.4.2. vähemalt ühe ühingu liikme nõudmisel.
5.5. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõue esitatakse kirjalikult, näidates ära kokkukutsumise põhjused (päevakorra). Erakorralise üldkoosoleku peab ühingu juhatus kokku kutsuma ühe kuu jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates.
5.6. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole ühingu liikmetest. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole koosolekul osalenud liikmetest.
5.7. Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub ühingu:
5.7.1. põhikirja muutmine;
5.7.2. juhatuse liikmete arvu määramine;
5.7.3. juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete määramine ning tagasikutsumine;
5.7.4. audiitori nimetamine;
5.7.5. juhatuse liikmetega tehingute tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, tehingus ühingu esindaja määramine;
5.7.6. ühingu uute liikmete vastuvõtmise, liikmeksoleku peatamise ja liikmeskonnast väljaarvamise otsustamine;
5.7.7. ühingu liikme sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse ning tasumise korra kehtestamine;
5.7.8. majandusaasta tulude-kulude kavandi ja tulude-kulude jaotamise põhimõtete kinnitamine;
5.7.9. auditeeritud majandusaasta aruande kinnitamine;
5.7.10. sümboolika ja selle kasutamise korra kehtestamine;
5.7.11. ühingu arengustrateegia (arengukava) kinnitamine;
5.7.12. ühingu investeerimispõhimõtete kinnitamine;
5.7.13. ühingu kinnisvara võõrandamise või asjaõigusega (sh piiratud asjaõigusega) koormamise heakskiitmine;
5.7.14. äriühingu asutamise või selle asutamisel osalemise otsustamine, samuti ühingu osalusel tegutseva äriühingu osa jagamise ja võõrandamise ning aktsiate võõrandamise otsustamine;
5.7.15. ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine.
5.8. Üldkoosolekul on õigus otsustada ka muid ühingu tegevust puudutavaid küsimusi.
5.9. Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib ühingu tegevust ühe- kuni kuueliikmeline juhatus, mis määratakse üldkoosoleku poolt kuni viieks aastaks. Lubatud on juhatuse liikmete tagasikutsumine enne volituste lõppemist.
5.10. Ühingu juhatus:
5.10.1. kasutab ja käsutab ühingu vara käesolevas põhikirjas ja üldkoosoleku otsusega kehtestatud korras;
5.10.2. korraldab ja juhib ühingu tegevust;
5.10.3. kinnitab ühingu eelarve üldkoosoleku poolt kinnitatud tulude-kulude kavandist ja tulude-kulude jaotamise põhimõtetest lähtuvalt;
5.10.4. kinnitab stipendiumite statuudid;
5.10.5. määrab sportlaste, treenerite ja teiste sporditegevust aktiivselt edendavate isikute stipendiumid;
5.10.6. töötab välja tegevuskava(d) ühingu arengustrateegia (arengukava) alusel ja viib ellu tegevuskava(de)s kinnitatud tegevused;
5.10.7. peab arvestust noor- ja saavutussportlaste kohta;
5.10.8. määrab treeningrühmade maksude ja õppemaksude suurused ning tasumise korra;
5.10.9. kehtestab teenuste ja kaupade müügihinnad;
5.10.10. kutsub kokku üldkoosoleku, valmistab ette selle päevakorra, vajaliku info ja dokumendid;
5.10.11. tagab üldkoosoleku otsuste elluviimise;
5.10.12. korraldab ühingu asjaajamist ja raamatupidamist;
5.10.13. lahendab muid ühingu tegevust puudutavaid küsimusi, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse.
5.11. Ühingu juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole selle liikmetest, nende hulgas juhatuse esimees, kui ühingul on üle kahe juhatuse liikme. Juhatuse otsused võetakse vastu avalikul hääletusel juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamusega.
5.12. Juhatuse koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kvartalis. Juhatuse koosoleku võib kokku kutsuda iga juhatuse liige. Kui ühingul on üle kahe juhatuse liikme, kutsub juhatuse koosoleku kokku ja seda juhatab juhatuse esimees. Juhatuse esimees peab juhatuse koosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuab vähemalt kaks juhatuse liikmetest. Kirjalik teade juhatuse koosoleku kokkukutsumise kohta tuleb juhatuse liikmetele väljastada vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumise kuupäeva.
5.13. Allkirja õigus ühingu nimel on ühingu igal juhatuse liikmel.
5.14. Üldkoosoleku poolt valitav audiitor auditeerib raamatupidamisaruannet ja annab sellele hinnangu. Audiitorkontroll viiakse läbi vähemalt üks kuu enne aastaaruande üldkoosolekule kinnitamiseks esitamist.

VI ÜHINGU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
6.1. Ühing on asutatud määramata tähtajaks.
6.2. Ühing võib ühineda või jaguneda või lõpetatakse üldkoosoleku otsuse alusel, mis on vastu võetud üle poole koosolekul osalenud liikmete häälteenamusega.
6.3. Ühing lõpetatakse:
6.3.1. üldkoosoleku otsusega;
6.3.2. kui ühingu liikmete arv langeb alla kahe;
6.3.3. muudel seadusega sätestatud alustel.
6.4. Ühingu lõpetamine toimub seaduses sätestatud korras. Ühingu lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.
6.5. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist antakse allesjäänud vara üle Tartu Ülikoolile kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
6.6. Likvideerimiskulud kantakse likvideeritava ühingu varast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.