Edasi sisuni

Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi sünd

Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi on 4. oktoobril 1908. aastal Tartu Ülikooli üliõpilase poolt asutatud ja Tartu Ülikooli valitsuse poolt heaks kiidetud Eesti esimese üliõpilaste spordiseltsi Üliõpilaste Ring Sport õigusjärglane.

Juba esimestel tegutsemiskuudel hakati korraldama spordiüritusi ja võistlusi. Eriti agaralt kasutati botaanikaaia liuvälja, kus korraldati kiiruisutamisvõistlusi.

1909. aastal nimetati Üliõpilaste Ring Sport ümber – Üliõpilaste Selts Sport´iks. Samal aastal andis ülikool Spordile tasuta kasutamiseks panipaigana seisva maneeži, kus hakati harrastama võimlemist, vehklemist, raskejõustikku, kergejõustikku ja jalgpalli. Samuti saadi tennise, kurni ja kriketi harrastamiseks ülikoolilt kasutada spordiväljakut.

1911. aastal nimetatakse seltsi aruandes edukaimaks spordialaks jalgpalli, milles toimusid iga-aastased sõpruskohtumised Tallinna meeskonnaga

1. veebruaril 1914. aastal ühines Üliõpilaste Selts Sport, sisuliselt samasuguse üliõpilasi koondava spordiseltsiga Igakülgse Kehalise Arengu Selts. Ühinenud organisatsioon sai nimeks Tartu Üliõpilaste Selts Sport

1916. aastal seisid Spordi varade nimestikus suuremate summadega uisuvälja ja paadisadama inventar, kaks maadlusmatti, tõstespordi, võimlemise, suusatamise, vehklemise, male, jalgpalli, kergejõustikku ja tennise inventar ja dušiseadeldis.

20-ndatel korraldas Sport üliõpilaskonna spordivõistlusi ning esindas Tartu Ülikooli spordi valdkonnas.

9. detsembril 1921. aastal otsustas Tartu Üliõpilaste Selts Sport üldkoosolek võtta endale uueks nimeks Eesti Akadeemiline Spordiklubi (EASK), millega taheti rõhutada üliõpilaskonna esindamist.

Spordiklubi jätkas Spordi laiaulatuslikku tegevust. EASK sai kiiresti arvestatavaks jõuks eesti spordiorganisatsioonide hulgas, korraldades Eesti Spordi Keskliidu ülesandel Eesti meistrivõistlusi erinevatel spordialadel, populaarsematel aladel ka rahvusvahelisi võistlusi..

Spordiklubi tuntuimaks osakonnaks kujunes kergejõustik. EASKi kuulusid rida Eesti tippkergejõustiklasi nagu odaviskajad Gustav Sule ja Friedrich Issak.

1924. aastal saadeti spordiklubi kuludega Pariisi olümpiamängudele tolleaegne EASKi esimees Eugen Neumann, kes saavutas kümnevõistluses 16. koha.

1929.a valmib Tartu Ülikooli võimla, praegune kehakultuurihoone Jakobi 5, mis oli tollal baltimaade moodsaim.

1945. EASK põhjal luuakse Tartu Riiklikus Ülikoolis Tartu Riikluku Ülikooli Spordiklubi

1990. kinnitatakse Tartu Ülikooli Spordiklubi põhikiri

2002.a. reformitakse Tartu Ülikooli Sordiklubi, uueks nimeks saab Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi MTÜ

Tänapäeval Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi on üks Eesti suurimaid ja vanimaid spordiklubisid.

Klubis on kokku ligi 950 liiget, 1500 harrastussportlast ning 77 treenerit, kes on pidevalt seotud spordiklubi sportlastega.

Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi tegevuse eesmärgid on:

  • Tartu Ülikooli spordi esindamine Eestis ja rahvusvahelises spordiliikumises
  • Kehakultuuriteaduskonnale spordialaseks õppe- ja teadustööks vajalike tingimuste loomine
  • Tasakaalustatud spordialase tegevuse tagamine saavutus-, noorte- ja harrastusspordis
  • Võimaluste ja tingimuste loomine sportlaste konkurentsivõimeliseks esinemiseks erinevatel tiitlivõistlustel

1920