Väljakutse “Rattaga trenni” 26.09-30.09
Septembri viimasel nädalal (26.-30.09) leiab spordiklubide, TÜ liikumislabori ja Tartu linna koostöös aset Eesti esimene “Rattaga trenni” kampaania, mille raames kutsume kõiki Tartu trennilapsi jalgrattaga trenni liikuma.Kutsume ka teid oma last järgmisel nädalal rattaga trenni saatma, sest sellest on kasu nii trennile, lapse tervisele ja iseseisvusele kui teile endile. Tartu rattataristu pole ideaalne ja tihtipeale otsustatakse auto või bussi kasuks turvalisuse kaalutlustel. Aga see taristu on piisavalt hea, et hästi planeerides turvaliselt sihtkohta jõuda. Ka ajakulu ei pruugi alati olla palju suurem kui autoga – Tartus on vahemaad väiksemad kui meile autoaknast võib tunduda.Kampaania käigus jagamegi infot rattaga trenni liikumise hüvedest ning pakume abistavaid materjale nii teile kui treeneritele. Koostöös partneritega jagame lastele, kes tagasisideküsitluses osalevad, ka auhindu ja rattaga liikumiseks vajalikke abivahendeid.
Liituge algatusega “Rattaga trenni” Facebookis: https://fb.me/e/4WvSFolDG või jagage kogemusi teemaviite #rattagatrenni alt.Lisame kirjale ka mõned rattasõidu kasud, abistavaid nõuandeid rattaga mugavalt ja turvaliselt liikumiseks ning vastused mõnedele kõige levinumatele muredele.
Miks võiks laps rattaga trenni minna?
- rattasõit täiendab ja toetab treeningu head mõju! Lapsed ja noored peaksid liikuma vähemalt tund aega päevas mõõduka kuni tugeva liikumisaktiivsusega – nii, et nende nahk läheb soojaks ja pulss tõuseb. See on hädavajalik nende tervisele ja arengule. Vaid 28% Eesti laste trenniajast möödub sellise aktiivsusega. Ise trenni minnes ja sealt lahkudes saab laps täiendavat kasu;
- iseseisev liikumine õpetab riske hindama ja võtma, orienteeruma ning tegevusi ja aega planeerima. Need on oskused, mis kuluvad ära nii treeningutega seoses kui igapäevaelus;
- annab tervema järgmise põlvkonna: õues olemine ja liikumine toetavad immuunsüsteemi ja normaalset füüsilist arengut, panevad aluse heale vaimsele ja füüsilisele tervisele, ennetavad terviseriske ja krooniliste haiguste riske kauges tulevikus, aga ka depressiooni ja ärevust, toetavad õpivõimet ja aju tervist;
- laste iseseisev liikumine aitab kaasa nende enesekindlusele – kes meist ei sooviks asju ise teha. Lisaks: kõige vingemad jutud ja naljad sünnivad pärast trenni riietusruumis või sõbraga koos koduteel. Autosse kiirustades jäävad need kogemata;
- aitab lapsel elu kogeda, mitte auto aknast selle möödumist silmitseda;
- annab ka teile lapsevanematena märgatava lisaaja. Nimekiri tegevustest, mida teha näiteks autos trenni lõpu ootamise asemel, on lõputu.
Kuidas saate last toetada?
- Teekonna valimine
- Teekond tasub välja mõelda ja paika panna koos lapsega. Seda saab teha mitmel eri moel, aga üks variant on kõigepealt vaadata kaartilt parimaid rattateid treeningkohani (Tartu rattateed on kõige selgemalt märgitud siia: www.tinyurl.com/rattagatartus). Seejärel on arukas teekond koos lapsega korduvalt läbi sõita ja vajadusel muudatusi teha.
- Marsruudi valimisel on hea eelistada tänavaid, kus on hõre ja rahustatud autoliiklus, rattateed ja/või laiad kõnniteed.
- Nooremate ja vähesema rattasõidukogemusega laste puhul on mõistlik sõita nendega kaasa pikema aja jooksul, iseäranis kui teele jääb ohtlikuma liiklusega lõike. See on ühine aeg, mida tasub hinnata!
- Vajalikud oskusedRattaga liikudes on oluline osata jalgratast baastasemel käsitseda, mh. sõita ühe käega, vaadata selja taha ja liikuda sirges joones. Kasuks tulevad ka baasteadmised liikluseeskirjadest.
- Sõiduteel tohivad jalgrattaga sõita lapsed alates 10. eluaastast, ent ainult siis, kui neil on rattajuhiload. Seni võivad lapsed sõita rattateedel, kõnniteedel ja kergliiklusteedel.Tõukerattaga sõites pole juhiluba vaja. Ka võib tõukerattaga siseneda Tartu linnaliinibussidesse.
- VarustusRattaga liikumise varustus ei erine kuigivõrd jalgsi liikumise varustusest, aga kindlasti on vaja rattalukku ja alla 16-aastaste laste puhul kiivrit. Vihmase ilma puhul tulevad kasuks vihmakindel jope, müts ja kindad, vajadusel ka kuivad vahetusriided. Rattatuled kuuluvad varustuse juurde.
Levinumad mured rattaga liikumisel ning mõned soovitused nende lahendamiseks:
Mure nr 1: ilm on rattaga liikumiseks liiga halb
Paljud lapsed ja täiskasvanud on leidnud, et rattaga saab päris hästi sõita ka kehva ilmaga. Ehk on mõned nende nipid kasulikud ka teie jaoks?
- Vihmaga on palju kasu porilaudadest, vihmakindlast jopest ja mütsist või kapuutsist.
- Külma vastu aitavad hästi kindad ja torusall, aga üldjoontes sobib sama riietus, mis jalgsi liikudes.
- Libedaga tasub sõita rahulikumalt, lasta sadul natuke madalamaks ning pidurdada enne kurvi (mitte kurvis) ja ka siis ainult tagupiduriga.
Mure nr 2: jalgratas on liiga aeglane, sellega liikumiseks pole laste tihedas päevakavas aega
Jalgrattaga liikumisele kuluv aeg sõltub suuresti vahemaadest ja taristu kvaliteedist. Mõnel puhul on auto Tartus ja teistes Eesti linnades kindlasti kiirem, aga alati ei pruugi vahe olla märkimisväärne, nt kui autoga liikudes peab ootama ummikutes, vahemaad on küllalt väikesed või auto peatumiseks ja/või parkimiseks tuleb pikalt kohta otsida. Samuti tasub meeles pidada, et rattaga liigutud aeg pole raisatud, sest sellel on oluline positiivne mõju lapse tervisele. Mõni soovitus ajakulu mure ületamiseks:
- Mõõda aega, mis kulub trenni jõudmiseks autoga ja rattaga. Tihti on reaalselt mõõdetud ajavahe märksa väiksem kui eelnevalt arvatakse.
- Kui ajavahe on märkimisväärne, püüa ratast kasutada vähemalt päevadel, kus päevakava pole niivõrd tihe.
- Võimalusel kaalu päevakava hõrendamist, et jääks aega aktiivseks liikumiseks tegevuste vahel.
Mure nr 3: rattasõit on liialt ohtlik
Liikluses osalemine mistahes iseseisval viisil võib olla laste jaoks ohtlik, kui kaasliiklejad nendega piisavalt ei arvesta. Siiski on üldise iseseisvuse ja liikluses osalemise oskuste arendamiseks oluline lapsi järk-järgult iseseisvalt liikuma harjutada. Kui seda teha samm haaval ja toetatud keskkonnas, õpib laps iseseisvalt liikluses hakkama saama ning liiklus muutub seetõttu tema jaoks ka ohutumaks. Mõned soovitused turvalisemaks rattaga liiklemiseks:
- Planeeri teekond koos lapsega ning sõida see esimestel kordadel temaga koos läbi, et õpetada last keerulisemates kohtades hakkama saama.
- Eelista rahulikuma liiklusega tänavaid.
- Soovi korral on lastel võimalik läbida jalgrattaga liikumise koolitusi, nt siin:
Rohkem infot leiate: www.liikumakutsuvkool.ee/rattagatrenni.
