Tere, sügis!👋🍂

Sügis on aeg, mil pimedus hakkab tasapisi valgest ajast võitu saama, koolilastel ja üliõpilastel suureneb järsult õpikoormus ning lapsevanema päevane graafik muutub tihedamaks. Kõige sellega kaasneb suurenenud stress ja väsimus😴 Mitmes varasemas postituses oleme välja toonud kehalise aktiivsuse positiivseid mõjusid inimese füüsilisele tervisele, kuid nüüd tahame luubi alla võtta vaimse tervise. Selgub, et õnnetunne on ainult 75 kõrge intensiivsusega aktiivse minuti kaugusel (WHO)🔥

Uuringud näitavad, et ligi 𝟐𝟓% ülikooli õpilastest põevad ärevushäired, depressiooni ning on vaimselt niivõrd kurnatud, et ei suuda enam ise toime tulla😫 (TK-Forsa-Survey, 2012, University Student Mental Health Survey, 2018). Tudengite seas läbi viidud kehalist aktiivsust suurendavad sekkumisuuringud viitavad selgelt, et regulaarne treenimine vähendab stressi, tõstab unekvaliteeti, parandab kognitiivset võimekust ning kutsub esile üleüldist positiivset ellusuhtumist (Herbert et al., 2020).

👆Kusjuures, kõrgema intensiivsusega lühemaid treeninguid (mida on ka lihtsam päevakavasse mahutada) seostatakse enamate positiivsete mõjudega vaimsele tervisele kui mõõduka ja madalama intensiivsusega treeninguid (Gerber et al., 2014).

Paar päeva tagasi avaldati 𝐬𝐞𝐧𝐢 𝐬𝐮𝐮𝐫𝐢𝐦𝐚 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐢𝐧𝐢𝐦𝐞𝐬𝐭𝐞 𝐥𝐢𝐢𝐤𝐮𝐦𝐢𝐬𝐚𝐤𝐭𝐢𝐢𝐯𝐬𝐮𝐬𝐞 𝐮𝐮𝐫𝐢𝐧𝐠𝐮 tulemused, milles selgub, et 𝟓𝟖% 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐢𝐧𝐢𝐦𝐞𝐬𝐭𝐞𝐬𝐭 𝐞𝐢 𝐥𝐢𝐢𝐠𝐮 𝐩𝐢𝐢𝐬𝐚𝐯𝐚𝐥𝐭😯 Kehalisel aktiivsusel ja regulaarsest sportlikust tegevusest osa võtmisel on meeletult palju positiivseid mõjusid, seevastu on enamik meie ühiskonnast inaktiivsed.

Ära lükka treeningut homsesse ning viime kehaliselt aktiivsete inimeste osakaalu Eesti rahva seas juhtima (hetkel oleme vähemuses 58-42)👊

Loe rohkem👇

 

 

 

 

 

 

View this post on Instagram

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

A post shared by TÜASK tervisesport (@unitartuelustiil)